Pettused said algust ammu enne internetiajastut. Petuskeeme kasutati juba Vana-Egiptuses enne veel kui raha üldse kasutusele võeti. Maksukorjajad küsisid maksumaksjatelt rohkem teravilja vms, kui ette nähtud oli ja "kasum" pandi oma taskusse. Interneti tulekuga muutus pettuste läbi viimine lihtsamaks. Esiteks kuna tekkis palju uusi andmeid, mida inimestelt kätte saada. Teiseks polnud inimesed ohtude ja nende tõsisusega veel kursis. Seega ei osatud aimata, et virtuaalmaailmas toimuv võib kahju tuua pärismaailmas. Erinevaid petuskeeme on lugematus hulgas, kuid peamine idee on kõigil sama. Võita ohvri usaldus, et saada talt midagi kätte. Olgu selleks 'midagi'ks siis raha, pangakaardi numbrid, isikuandmed, ema neiupõlvenimi või midagi muud säärast. Usaldus üritatakse võita näiteks usutava emaili või veebilehe kaudu, šarmika telefonivestlusega, pisidetailide teadmisega. Mõned viisid pettusteks: Õngitsusmeilid - saadetakse ohvrile email mingi nime alt, mida ta loodeta