Joosep Mart Männik ITSPEA

  Pettused said algust ammu enne internetiajastut. Petuskeeme kasutati juba Vana-Egiptuses  enne veel kui raha üldse kasutusele võeti. Maksukorjajad küsisid maksumaksjatelt rohkem teravilja vms, kui ette nähtud oli ja "kasum" pandi oma taskusse. Interneti tulekuga muutus pettuste läbi viimine lihtsamaks. Esiteks kuna tekkis palju uusi andmeid, mida inimestelt kätte saada. Teiseks polnud inimesed ohtude ja nende tõsisusega veel kursis. Seega ei osatud aimata, et virtuaalmaailmas toimuv võib kahju tuua pärismaailmas. Erinevaid petuskeeme on lugematus hulgas, kuid peamine idee on kõigil sama. Võita ohvri usaldus, et saada talt midagi kätte. Olgu selleks 'midagi'ks siis raha, pangakaardi numbrid, isikuandmed, ema neiupõlvenimi või midagi muud säärast. Usaldus  üritatakse võita näiteks usutava emaili või veebilehe kaudu, šarmika telefonivestlusega, pisidetailide teadmisega.  Mõned viisid pettusteks: Õngitsusmeilid  - saadetakse ohvrile email mingi nime alt, mida ta loodeta

  Sip'n'puff on hõlbsustusseade, mis aitab liikumispuudega inimesel kontrollida seadet, mille jaoks muidu läheks vaja (täielikku) kontrolli oma käte või jalgade üle. Töö põhimõte Seadeldis koosneb huulikust, voolikust ja rõhusensorist. Huulik on vooliku kaudu ühendatud rõhusensoriga. Sensor on ühendatud arvutisse. See arvuti võib olla nt klassikaline lauaarvuti või elektriratastooli mikroarvuti. Signaal, mille sensor arvutisse saadab, oleneb kasutaja poolt tekitatud rõhu muutusest. Sip'n'puffi sensor tunneb ära tugeva ja nõrga puhumise ja imemise. Tugeva ja nõrga väärtused on kalibreeritavad, seega kasutaja saab ise ära määrata, kui kõvasti ta huulikusse puhuma peab. Neid rõhumuutuseid on võimalik tegema panna erinevaid operatsioone olenevalt kasutaja vajadustest. Võimalikud kasutusalad Põhimõtteliselt puudub piir sip'n'puffi erinevatel võimalustel, kuna seade saadab arvutile signaale ja see on arvuti ülesanne otsustada, mida mingi kindel signaal tähendab/tegem

  Veebidisain on jõudnud päris kaugele võrreldes algusajaga. Esimesed veebilehed olid lihtsalt tekst valgel (või mingit muud heledat neutraalset värvi) taustal. Veebilehed tänapäeval sisaldavad kõiksugu liikuvaid pilte ja tekste, JavaScriptiga tehtud pluginaid, sisu vormindust jm. Piiriks on ainult kujutlusvõime. Kui lasta veebilehte tehes sisemisel kunstnikul vabalt tegutseda, võib tulemuseks olla leht, mis näeb küll hea välja, aga kasutaja ei leia sealt midagi üles. Või siis vastupidi, et kõik vajalik on veebilehel olemas, aga ebaõnnestunud disain segab vajaliku leidmist. Samuti on ka veebilehti, kus pole arvestatud erinevate platvormidega. Ehk arvutis brauserist sirvides on kõik hästi, aga telefonilt vaadates pole leht kasutatav. Digilugu.ee Üks näide veebilehest, mille kasutatavus annab soovida, on Eesti patsiendiportaal lehel digilugu.ee .  õpitavus - esimeset korda lehele minnes tundub nagu oleks kõik saadaval. Tegelikult tuleb mõningate funktsioonide leidmiseks seal ringi otsida

  Spotify  on peamiselt muusika, viimasel ajal ka taskuhäälingute voogedastus platvorm. Spotify omas 2020. aasta 1. kvartali seisuga 30% turuosa , edastades Apple Musicut viie protsendiga ning teisi konkurente veelgi enam. Selle aasta kolmanda kvartiali seisuga oli Spotifyl 381 miljonit aktiivset kuulajat kuus, mis on 19% kasv võrreldes eelmise kvartaliga. Võib eeldada, et nende arendus- ja ärimudelid töötavad, kui ollakse turuliider ning kuulajate arv kasvab. The Spotify model (Spotify arendusmudel) The Spotify model ehk eesti keeles Spotify mudel on nende välja töötatud ja kasutuses olev arendusmudel. See on inimeste juhitud lähenemine laiendatavale agiilsele mudelile, mis seab esikohale kultuuri ja inimestevõrgu tähtsuse.  Kasutusel ei ole mingit kindlat arendusmeetodit, vaid kõik toimub vastavalt ülesande olemusele ja tiimi oskustele. Iga salk (squad) on autonoomne üksus, mis koosneb 6-12 inimesest ja kasutab oma valitud arendusmeetodit. Salgad moodustavad hõimud (tribe), mis on

  Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) on Eric S. Raymondi kirjutatud dokument, mis seletab lahti kuidas on võimalik häkkeriks saada. Autor on seal välja toonud kriteeriume, millele peaks vastama, et saaks end häkkeriks kutsuda. Samuti on seal juhised neile, kes veel ei ole häkkerid. Neid samu juhiseid saavad rakendada ka häkkerid, et enda mõtet, vaimu ja füüsist teravana hoida. Autorist Eric S. Raymond on Ameerika päritolu tarkvaraarendaja. Ta on lisaks antud dokumendile kirjutanud ka essee (millest hiljem valmis ka raamat) " The Cathedral and the Bazaar ". Raymond haldab ka "häkkerite sõnaraamatut" Jargon File . Ta on ka aktiivne avatud lähtekoodiga tarkvara üle vaba tarkvara pooldaja. Põhiideed Raymond seab kolm kindlat kriteeriumi, mis peavad olema täidetud, et võiks end häkkeriks kutsuda. Ei piisa mingist kahe kombinatsioonist, vaid kõik kolm on olulised. Kas sa programmeerid vabalt? Kas sa samastud häkkerikultuuri sihtide ja väärtustega? Kas mõni hästi tuntud

  Inimesi, projekte, firmasid, meeskondi tuleb juhtida, see on kindel. Kuidas seda aga teha, pole aga nii ilmselge. On ilmund sadu (pigem vist isegi tuhandeid kui mitte rohkem) raamatuid, kirjutatud palju artikleid, tehtud uurimistöid, et milline on see õige juhtimisstiil. Konsensus puudub. Mis stiilid aga valikus on? Internetis ringi otsides leidsin mitmeid erinevaid jaotusi stiilidele. Küll eristatakse seitset erinevat, aga ka kuut, kaheksat, kümmet, kahteteist. Siin kasutan seda varianti kuue erineva juhirolliga (nagu ka nimetatud ITSPEA nädalatekstis ). Need kuus on: juht (leader) teavitaja / suhtleja (communicator) treener / juhendaja (coach) mentor / õpetaja (mentor) arengumootor (change agent) ülemus (power broker) Millist stiili keegi neist kasutab, sõltub inimese iseloomust, vajadusest, kogemusest, juhitava objekti olemusest ja paljust muust. Kuidas Johannes Mossov Auve Techi juhib? Johannest võib pidada just arengumootoriks. Nagu arengumootorile kohane, on ka tema eesmärgiks

  Enne kui saab rääkida profiks saamisest, tuleks välja selgitada, kes üldse on professionaal. Mida peaks harrastaja õppima, et ta pääseks profiliigasse? Kust jookseb see piir, mis eristab "käsitöölist" professionaalist? Selleks, et saada ülevaade professionaali omadustest, tuleks uurida, kuidas erinevates valdkondades seda eristust tehakse. Millised on nõudmised professionaalile kokkamise maailmas? Internetis leidub igasuguseid tööpakkumisi, kus otsitakse "professionaalset kokka", või kus keegi asjatundja* kokk on jaganud retsepti ning andnud teistele soovitusi, kuidas olla rohkem nagu tema.  Näiteks otsis UNICJOB 2009. aastal Norra kõrgtasemelisse hotelli ' professionaalset kokka '. Mõned märksõnad, mis ootuste alla lisati, olid nt: iseseisvus kiirus ja täpsus efektiivsus teenindus- ja suhtlemisvalmidus meeskonnatööoskus Top Chef Uniforms (Austraalia kokavormide disainikoda) eristab ühes oma artiklis  spetsialisti tavalisest kokast selliste nõudmistega. Pr