Imelised IT-lahendused (1. nädal)

Virtuaalabiline

Virtuaalabiline on tarkvara, mis kasutab hääletuvastust, et sellele antud korraldusi täita ja küsimustele vastata. Seda leiab pea kõikidest nutitelefonidest, eraldiseisvatest seadmetest jpm.

Virtuaalabilise eelkäiaks oli 1922. aastal loodud mänguasi Radio Rex, mis oma nime kuuldes hüppas oma majast välja. Süsteem töötas elektromagnetiga, mis õige sagedusega akustilise energia peale aktiveerus.

Sellele järgnes 1952. aastal Bell Labsi poolt loodud Audrey. See seade, mis koosnes kahemeetrisest relee riiulist ja juhtmehunnikutest, suutis tuvastada numbreid nullist üheksani. Kuigi Audrey'l polnud suurt otstarvet, oli see tõestuseks, et häältuvastust on võimalik praktiliselt teostada.

Esimene nutitelefoni virtuaalabiline oli Siri. Siri on Apple Inc'i poolt loodud virtuaalabiline, mis avalikustati 2011. aastal iPhone 4S-iga. Sellele järgnesid 2014. aastal Amazoni leiutis Alexa, Microsofti Cortana (2014) ning ka Google'i Google Assistant (2016).

Virtuaalabiliste esimestest versioonidest palju kasu ei olnud, kuid nüüdseks on need päris võimekad. Alexa, mis jookseb Amazoni Echo seadmes, on võimeline kontrollima maja valgustust, tellima asju internetist, mängima muusikat, leidma internetist infot, ette lugema retsepte ja palju muudki. Kui majapidamises on piisavalt "tarku" seadmeid, on võimalik pea kõike teha vaid häälkäsklustega.

Kickstarter

Kickstarter on ühisrahastamise platvorm. See tähendab, et artistid, sisuloojad, leiutajad või ükskõik kes, kellel on oma projekti ellu viimiseks vaja rahastust, saavad seda otsida rahva käest. Varajased aitajad saavad vastutasuks auhindu.

Esimene ühisrahastamise veebileht oli 2001. aasta ArtistShare. See oli peamiselt suunatud kunstnikele. ArtistShare oli alustalaks 2008. aasta IndieGoGole ja 2009. aasta Kickstarterile.

Tänu avalikule ühisrahastamisele on lõpuni jõudnud sadu tuhandeid projekte. Osa neist oleks edu leidnud ka professionaalsete investorite juures, aga kindlasti mitte kõik. Ühisrahastamine annabki võimaluse väikestele leiutajatele ja kunstikele saata korda midagi suurt.

LiDAR

LiDAR on ingliskeelne akronüüm light detection and ranging, mille eestikeelne vaste võiks olla  valgus tuvastus ja kaugushinnang.

LiDAR töötab laserskaneerides. Ehk saadab välja laserkiiri ja ootab kuni need tagasi peegelduvad. Kuna laserskaneerimine töötab valguskiirusel, on võimalik välja arvutada vahemaa LiDARi ja objekti vahel.

Antud seade ise päris ei kuulu päris IT-valdkonda, küll aga rakendatakse seda erinevates IT-lahendustes. 

• Autonoomsed sõidukid kasutavad LiDARit, et tuvastada oma ümbruskonda. LiDARi skaneeritud andmed on saadaval punktipilvena ning tarkvaraliselt filtreeritakse välja valeinfo ning punktikogudest tehakse costmap.

• Rallimängude tootjad on kasutanud ralliradade LiDARi punktipilvi, et mängudesse luua millimeetri täpsusega koopiaid. 

• Kriminalistide arsenalis on LiDAReid kasutavad seadmed (nt FARO), millega saab teha kuriteopaigast täpse koopia. Seda koopiat saab hiljem arvutis täpsemalt uurida, välja selgitada nt kuulilennu trajektoore, verepritsmete suunda.