Piipar
Tänapäeval ei ole sõna "piipar" enam paljuütlev. Nooremad generatsioonid kas pole piiparist kuulnud või on seda vaid mõnes teleteoses näinud. Mõni üksik äkki on ka leidnud kodust sahtlipõhjast isa vana piipari.
Piipar on väike raadiosageduse püüdja, millel on oma kood- või telefoninumber. Olenevalt piipari tüübist, saab sellele jätta kas numbri, millele peaks tagasi helistama, või hoopsiki lühikese sõnumi.
Kui tegemist on numbrilise piipariga, on sellele võimalik jätta vaid oma numbri, et teine teaks, kellele ta esimesel võimalusel helistama peaks. Selleks tuleb helistada piipari numbrile, oodata ära lühike sõnum või toon, kirjutada oma number ja vajutada "#".
Kui aga peaks sõbral olema veidi uhkem seadeldis, nimelt siis alfanumbriline piipar, saab sellele ka jätta lühikese tekstsõnumi. Selleks tuleb saata e-kiri piipari meiliaadressile, mis on [piipari number]@[teenuse pakkuja].com/net. See e-kirja trükitud sõnum ilmub piipariekraanile ning selle omanik saab seda kohe lugeda.
Aastal 1921 võttis Detroiti politsei kasutusele esimesed piipari-sarnased raadioseadmed. 1956. aastal leiutas Motorola esimese väikse kaasaskantava piipari, mis peamiselt leidis kasutust haiglates ja tehastes. Motorola avalikustas 1974. aastal esimese piipari, Pageboy I, mis leidis kaubanduslikku edu.
Aastal 1994 oli USAs kasutusel rohkem kui 61 miljonit piiparit. Mobiiltelefonide tulek 1990ndate lõpus oli kirstunaelaks piiparitele. Kohene kõnepidamine oli eelistatud numbri jätmisele ja hiljem tagasi helistamisele.
Kuigi piiparite ühendust peetakse töökindlamaks kui WiFi ja mobiilsidet, on need enamasti kasutusel vaid arstidel, päästjatel, tuumainseneridel ja linnuvaatlejatel.
Andmebaas
Andmebaaside juured ulatuvad iidsetesse aegadesse, kui savitahvlitele märgiti üles igasugu andmeid. Esimesed arvutipõhised andmebaasid pärinevad 1960ndatest, kui Charles Bachman disainis esimese andmebaasi IDS (Integrated Data Store) ning millele järgnes IBMi loodud IMS (Information Management System). Need mõlemad andmebaasid olid navigatsioonilised mudelid. See tähendab, et igal kirjel on vanemsõlm ja 'laps' (aadress eelmisele ja järgmsele kirjele). Info kätte saamiseks tuleb minna mööda andmerodu, kuni jõuab õige kirje kätte.
1970. aastal avalikustas Edgar F. Codd relatsioonilise mudeli teemalise artikli. Relatsioonilises andmebaasis on kirjete vahel ka muud seosed peale naabrite aadresside. Andmeid saab otsida vastavalt filtreeringule erinevate seoste järgi.
Kuni veebi tekkeni olid andmebaasid peamiselt arvutipõhised. Ligipääs nendele oli lokaalne. Veebi tulemisega liikusid ärid online keskkonda ning tekkis vajadus serveri-põhisteks kliendi andmebaasideks.
Andmebaasid on pidanud ajahammastele vastu ning jõudnud kaugele lihtsalt ritta pandud kirjetest. Nüüdseks on iga inimene mõningas andmebaasis kirjas.
Kommentaarid
Postita kommentaar