Uus meedia on universaalne termin, mis hõlmab endasse kõike interneti ja tehnoloogia, pildi ja heli koosmõjuga seostuvat. See on kontrastiks vanale meediale, mille alla loetakse kõik kommunikatsiooni vormid, mis tulid enne digitaaltehnoloogiat. Uueks meediaks loetakse näiteks veebilehti, blogisid, emaili, sotsiaalmeediat, virtuaalreaalsust jpm.
Uue meedia tulekuga tekkis alternatiive klassikalisele ning meedia tarbimine muutus interaktiivseks. Enam polnud meedia ainult ühesuunaline voog tarbija suunas, vaid tarbijast sai ka panustaja. Uute võimaluste tekkega traditsiooniline meedia kannatas, kuid mitte ainult.
Traditsiooniline meedia ei suuda uue vormiga sammu pidada
Vana meedia puhul oli igal meediumil enam-vähem kindel roll. Ajalehed on uudiste jaoks, ajakirjades on kindla niši jaoks teabe- ja meelelahutustekstid, raadiost mängib muusika, uudised ja jutusaated.
Uue meediaga on rollid hägustunud. Jutusaateid kuuleb igalt poolt internetist, uudised liiguvad ka pea igas vormingus igal platvormil. Kui meediakanalis nõudlust mingi žanri järele on, siis pakkumine on kiire tulema.
Noorte seas populaarne äpp TikTok asendab päris mitut vana meedia vormi. Sealt saab kätte meelelahutuse, toiduretseptid, autoparandamiseks õpetused ja palju muud. Lisaks sellele, on see ka (ainsaks) uudiste allikaks paljudele.
Üha enam noori kasutab TikToki platvormina, kust leiab lühida kokkuvõtte kõigest. Selle äpi võlu peitub lühikestes videotes ja nende soovitusalgoritmis. Videote maksimum pikkus on kolm minutit, kuid Dan Slee leiab oma blogis, et optimaalne pikkus on 16 sekundit. Antud lühikese aja sisse tuleb ära mahutada kogu edasi antav mõte.
Uus meedia tõstab klassikalise prestiižikust
Enne uute meedia vormide teket ei olnud midagi märkimisväärset raamatute või ajalehtede lugemises. Hommikune ajaleht oli igapäevane nähtus ning oli pea ainuke viis kuidas saada teada, mis eile maailmas toimus. Samuti loeti 1992. aastal lõbu pärast rohkem raamatuid kui 2012. aastal.
Nüüdseks on välja kujunenud raamatute lugemine kui prestiiži sümbol. Mida rohkem raamatuid on keegi aastas läbi lugenud, seda targem ta ju olema peab. Nendele, kes ainult uut meediat tarbivad, vaadatakse ülalt alla.
Kuigi antud seisukoht ei pea alati vett, on paberkandjalt lugemine õppimise seisukohalt kasulikum, kui ekraanilt lugemine. Ekraan on silmadele kurnavam ning segajad ilmuvad kergemini. Raamatut lugedes on kasutusel rohkem meeli kui ainult nägemine ja lehtede keeramine annab tekstile füüsilise olemuse.
Klassikalised vormid ei ole küll nii säravad ja interaktiivsed, aga kuidagi need siiani püsivad. Nende võlule, nostalgiale ja prežtiisile pole uuel meedail veel vastust.
Kommentaarid
Postita kommentaar