2020. aastaks loodud Eesti infoühiskonna arengukavas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013. aastal paika pannud eesmärgid, mida üritatakse täide viia lõpuaastaks. Arengukavaga käivad kaasas ka rakendusplaanid, mis sisuliselt on suure probleemi väiksemateks tegemine. Rakendusplaanis on mõne aasta peale ära jagatud mingid eesmärgid arengukavast, mis tahetakse sooritada just selles ajavahemikus.
Millise eesmärgi kirjutaja oli kahe jalaga maa peal?
Ja kellel oli pea pilvedes?
Ei nimetaks antud punkti kõige vähem realiseerunuks, kui poleks pandeemia välja toonud nõrkuseid meie tervishoiu süsteemis.
Kõige silmatorkavam põhjus oli maikuus aset leidnud digijärjekorrad (ja ka digijärjekorra digijärjekorrad) digilugu.ee portaalis. Kui Covid-19 vastu vaktsineerimine avati avalikkusele, tahtsid kõik korraga ligi pääseda digiregistratuurile ning digiloo leht ei olnud selliseks koormuseks valmis. Kasutusele võeti järjekord. Selles järjekorras ei oodanud vaid ainult vaktsiinisoovijad, vaid ka need, kellel oli vajadus mõne muu terviseteenuse järele. Inimesed, kellel oli vajadus vastuvõtt broneerida mõne eriarsti juurde, olid ka selles samas mitme tuhande inimesega järjekorras.
Muud aspektid Eesti tervishoiu ja sotsiaalteenuste IKT korralduses ei ole ebameeldivusi tekitanud. Kuid igapäevases olukorras peabki ja võikski kõik ilus ja lilleline olla. Kvaliteeditaset saab päriselt hinnata siis, kui juba vesi ahjus. Vaktsineerimise tung tõi ühe suure nõrkuse välja. Äkki 2030. aasta arengukavas on sama eesmärk sees ning selleks ajaks on arengut ka märgata.
Kommentaarid
Postita kommentaar