Visioon 2020ndaks aastaks ja tegelikkus (4. nädal)

 

2020. aastaks loodud Eesti infoühiskonna arengukavas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013. aastal paika pannud eesmärgid, mida üritatakse täide viia lõpuaastaks. Arengukavaga käivad kaasas ka rakendusplaanid, mis sisuliselt on suure probleemi väiksemateks tegemine. Rakendusplaanis on mõne aasta peale ära jagatud mingid eesmärgid arengukavast, mis tahetakse sooritada just selles ajavahemikus.

Kuvatõmmis 2014-2015. aasta arengukava rakendusplaanist. Näha on esimest alaeesmärki ja esimest meedet selle saavutamiseks.

Millise eesmärgi kirjutaja oli kahe jalaga maa peal?

"IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist."

Statistikaameti andmebaasis (Majandus -> Väliskaubandus -> Teenuste väliskaubandus -> VKT10) oli 2020. aasta seisuga Eesti kogu teenuste eksport 5 712,9 mln eurot ning info ja side teenuste oma 1 316 mln eurot, mis teeb osakaaluks 23%.

Samal aastal oli kogu kauba (sama link, aga Majandus -> Väliskaubandus -> Kaupade väliskaubandus -> VK10_3) eksport 14 308,7 mln eurot ning kategooria 'elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja tarvikud' oma 2 344,9 mln eurot, mis teeb osatähtuseks 16,4%. (See oli lähim kauba kategooria IKT toodetele Statistikaameti andmebaasis)

Koopamehe matemaatika järgi oli üldine kaupade ja toodete kogueksport 20 021,6 mln eurot ning IKTle kuulus sellest 3 660,9 mln eurot ehk 18,2%.

Kuigi IKT-kaupade ja -teenuste eksport ei ületa 20% künnist (võibolla siinkirjutaja vale kaupade kategooria valiku tõttu), on see kasvanud aastast 2013 ning on nüüdseks üks tähtsamaid majandussektoreid. Vaadates IKT firmade ja idufirmade kiiret teket ja kasvu, on varsti e-riigis e-sektor enim tähtis.

Ja kellel oli pea pilvedes?

"Tervishoid ja sotsiaalteenused (eriti hoolekanne) on viidud IKT abil uuele kvaliteeditasemele."

Ei nimetaks antud punkti kõige vähem realiseerunuks, kui poleks pandeemia välja toonud nõrkuseid meie tervishoiu süsteemis.

Kõige silmatorkavam põhjus oli maikuus aset leidnud digijärjekorrad (ja ka digijärjekorra digijärjekorrad) digilugu.ee portaalis. Kui Covid-19 vastu vaktsineerimine avati avalikkusele, tahtsid kõik korraga ligi pääseda digiregistratuurile ning digiloo leht ei olnud selliseks koormuseks valmis. Kasutusele võeti järjekord. Selles järjekorras ei oodanud vaid ainult vaktsiinisoovijad, vaid ka need, kellel oli vajadus mõne muu terviseteenuse järele. Inimesed, kellel oli vajadus vastuvõtt broneerida mõne eriarsti juurde, olid ka selles samas mitme tuhande inimesega järjekorras.

Muud aspektid Eesti tervishoiu ja sotsiaalteenuste IKT korralduses ei ole ebameeldivusi tekitanud. Kuid igapäevases olukorras peabki ja võikski kõik ilus ja lilleline olla. Kvaliteeditaset saab päriselt hinnata siis, kui juba vesi ahjus. Vaktsineerimise tung tõi ühe suure nõrkuse välja. Äkki 2030. aasta arengukavas on sama eesmärk sees ning selleks ajaks on arengut ka märgata.