Falkvinge ja Engström kirjutavad raamatus "The Case for Copyright Reform" oma ideedest, kuidas muuta autoriõiguse seadust inimlikumaks. Nimelt leiavad nad, et suund, kuhu autoriõiguse seadus aastal 2012 liigub, on vastuolus üldiste inimõigustega. Raamatusse on härrad kirja pannud visiooni suunast, kuhu seadus hoopis liikuda võiks.
Mitte nii eksperthinnang soovitud muutustele
Suures pildis olen päri Falkvinge ja Engströmi ideedega. Nõustun, et autoriõiguse seadus pole ajaga päris sammu pidanud ning seda tuleks nügida suunda, mis oleks ajakohasem. Kuid kui minna seadustega liiga leebeks, kannatavad just artistid.
- Moral Rights Unchanged (Moraalsed õigused ei muutu) - Mõte on, et sisu autorit tunnistatakse ikkagi autorina. Ütleks, et ilmselge, et autorilt ei võeta autori silti küljest.
- Free Non-Commercial Sharing (Tasuta mitteäriline jagamine) - Peamine idee, on et loomingut võiks kasutada ja jagada tasuta mitteärilistel eesmärkidel. Olen küll sellega nõus, kuid sellega kaasneb hall ala. Mis on 'mitteäriline'? Kui teha vabaks omaotstarbeline jagamine, saab väita, et eesmärk polnud tulu teenida, kuid ise raha kokku riisuda. Ning leida ka pädev advokaat, siis jääb kohtus ka peale, et tegemist polnud autoriõiguse seaduse rikkumisega.
- 20 Years of Commercial Monopoly (20 aastat kommertsmonopoli) - Praegu on autoriõiguse kaitse loomingule autori eluiga + 70 aastat. Falkvinge ja Engström pakuvad välja, et see lühendada 20 aastale avalikustamisest. Ka minu silmis tundub 70 aastat liiga pikk periood ning pakutud 20 on just mõistlik aken.
- Registration After 5 Years (Registreerimine viie aasta pärast) - Praegu hakkab autorikaitse kehtima teose loomisest ning kestab terve 70 aastat. See tähendab, et kui autoriga peaks selle aja jooksul midagi juhtuma, ei ole võimalik saada luba loomingu kasutamiseks. Pakutud idee on, et esimesed viis aastat on looming kaitstud, aga pärast seda peab autor iga viie aasta tagant seda pikendama. See on probleem, millega ma kursis ei olnud, kuid antud lahendus tundub igati loogiline. Olgu see siis kas 20 või 70 aastat järjest.
- Free Sampling (Tasuta väikse osa kasutamine) - Praegu on keelatud kasutada ükskõik kui väikest osa kellegi teise loomingust ilma luba küsimata. Härrade idee on muuta see legaalseks. Kuigi ideega olen nõus, sest nii saavad väiksed artistid luua muudetud versioone juba tehtud loomingust ilma suuri summasid maksmata, kaasnevad sellega probleemid. Jällegi tekib hall ala, et kui suur või väike osa on sample. Ning taas jääb peale advokaat, kes suudab kohtus oma kliendi seisukoha maksma panna. (Tavaliselt on selline advokaat just see kallim ning väiksed artistid ikkagi ei võida)
- A Ban on DRM (DRMi keeld) - DRM on viis, kuidas loomingu autoriõiguse omajad saavad kontrollida, mida legaalsed kasutajad loominguga teha võivad. See tähendab, et suurfirmad saavad ise seaduseid teha. Nõustun, et (sellises vormis) DRM tuleks kaotada. Autoriõiguse seadused on mõeldud kõigile ning firmad ei tohiks saada võimalust tekidada oma loomingu ümber teistsuguseid reegleid.
Kas midagi on raamatu ilmumisest saati muutunud?
Loomingu autor on ikkagi loomingu autor, piraatlus on ikka illegaalne, kaitse kestus on ikka eluiga + 70 aastat, väikse osa kasutamiseks tuleb ikka luba küsida ja DRM eksisteerib ikka.
Mis on aga muutunud, on orb loomingute kasutamine. Näiteks UKs on võimalik alates 2014. aastast taotleda luba sellise loomingu kasutamiseks valitsuselt. Ei pea lootma autori välja ilmumise peale.
Kommentaarid
Postita kommentaar