Kui oma loomingule taotleda kõige tavalisem vorm copyrighti, tähendab, et looming on (peaks olema) kaitstud omavolilise kopeerimise, muutmise ja levitamise eest ning õigused loomingule kuuluvad autorile. Kui aga on soov lasta teistel oma loomingut tasuta muuta, saab kasutada mõnda vabamat litsentsi. Siis tekib aga probleem, et keegi muudab lähtekoodi ning hakkab seda uut varianti hoopiski müüma.
Selle jaoks loodi copyleft. See tähendab, et igasugused tuletised originaalist on sama litsentsi all. Kui lähtekoodi võib tasuta muuda ja levitada, võib seda teha ka iga tuletisega sellest.
Vabamad litsentsid
Vabad litsentsid on mõeldud selleks, et autoril oleks rohkem valikut oma loomingu kasutusõiguste üle. Kui tahab, ei lase sellega midagi teha, kui tahab, paiskab selle avalikuks omandiks.
FSF (Free Software Foundation) eristab (copylefti mõju põhjal) nelja tüüpi vaba litsentsi: väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva copyleftiga. Need on kasutusel tarkvara litsentsidena.
CC (Creative Commons) aga defineerib seitset põhitüüpi vabad litsentsid, mis on peamiselt kasutusel kirjutiste, muusika ja muude kunstiteoste jaoks:
- CC Zero (0) (avalik domeen)
- CC Attribution (BY)
- CC Attribution-ShareAlike (BY-SA))
- CC Attribution-NoDerivs (BY-ND)
- CC Attribution-NonCommercial (BY-NC) ()
- CC Attribution-NonCommercial-ShareAlike (BY-NC-SA)
- CC Attribution-NonCommercial-NoDerivs (BY-NC-ND)
BY - autorile viitamine
SA - jagamine samadel tingimustel ehk copyleft
ND - tuletiste keeld
NC - mitteäriline eesmärk
Millist litsentsi oma koodile valida?
Õige litsentsi leidmiseks nelja tüübi seast, tuleb oma koodi kasutuse eesmärgid üle käia.
Kui valida:
väga tugeva copyleftiga litsents on valikuks nt GNU AGPL. Sellega kaasneb täielik ligipääs lähtekoodile igas versioonis. Tuleb aga arvestada, et sellise litsentsiga ei saa oma koodi müüa. GNU AGPL on kasutusel nt Mattemosti serverikoodil ja ONLYOFFICE'il.
tugeva copyleftiga litsents on valikuks nt GNU GPL. Seda tüüpi litsents on populaarseim lahendus. Toodet on võimalik müüa, kuid ostetud toodet võib tasutada jagada. Lähtekood peab olema avalik vaid siis kui toode on avalikus kastutses, muud tuletised võivad koodi varjata. GNU GPL litsentsi kasuks on otsustanud nt NotePad++ ja Geany.
nõrga copyleftiga litsents on valikuks nt GNU LGPL. Sellega kaasneb võimalus ühendada LGPLi all olev tarkvara enda omaga ilma, et peaks oma lähtekoodi avalikustama. Kui aga peaks litsentseeritud tarkvara muutma, tuleb ka enda kood avalikuks teha. GNU LGPLi kasutavad nt 7-Zip ja VLC Media Player
puuduva copyleftiga litsents on valikus nt Apache või BSD. Kui teha otsus sellise litsentsi kasuks, võidakse loodud koodi kasutada täiesti vabalt. Tähendab, et selle litsentsi tingimused ei pea uue toote litsentsis kajastuma. BSD-d kasutab nt Runelite, Apache't nt PyCharm.
Kommentaarid
Postita kommentaar