Otse põhisisu juurde

Sõimusõjas pole võitjaid (5. nädal)

 

Virginia Shea netikett oli minu jaoks uus teadmine. Enne polnud küll kuulnud "kindlast" interneti etiketist, kuid sellest olenemata on mu internetitoimingud seda enamasti järginud. Ning samuti olen oma veebikasutusel näinud teisi, kes seda järgivad või rikuvad. 


Enim on meelde jäänud seitsmenda reegli "Help keep flame wars under control" järgmine. Selle reegli järgi toimimine on enamustes meeskondlikes MMOdes eduvõtmeks. Seda on see ka League of Legendsis. 

Tihti tuleb ette, et keegi tiimis hakkab maha tegema kellegi teise eksimusi (mis on omakorda vastuolus 10. reegliga). Kui maha tegemine piirdub konstruktiivse kriitikaga või enam-vähem sõbraliku tögamisega, ei tee ma sellest välja. Aga vähemalt pooltel juhtudest kaotab nende "vestlus" humoorika aspekti ning lahti läheb sõimusõda. Selle sõjatüübiga kehtib ka väga hästi  Neville Chamberlaini ütlus 

Sõjas pole vahet kumb pool end võitjaks peab, võitjaid pole, kõik kaotavad
(tõlge eesti k. siinkirjutaja poolt). Küll võib üks osapool ritta laduda kavalamaid sõime, aga mängu lõpuks on kaotanud ikkagi see tiim, kes pidas kodusõda.

Osati seetõttu, et ma ei soovi näha tiimikaaslasi üksteist sõimamas ja osati ka kuna mulle meeldib mänge võita, üritan ma neid sõimusõdasid maha rahustada ja lõpetada. Lause, mida ma selleks tihti kasutan, on "We should fight the enemies, not each other." Samuti olen üritanud sõimualustajat (enesele teadmata) saada järgima Shea kümnendat käsku. "Pole hullu, kõigil juhtub, mängime lihtsalt edasi, küll juhtub vastastel ka." Alati pole mu pingutused ära tasunud ning siis jääb üle sõdijad ära vaigistada ja oma mängule keskenduda.

Kommentaarid