Joosep Mart Männik ITSPEA

  Inimesi, projekte, firmasid, meeskondi tuleb juhtida, see on kindel. Kuidas seda aga teha, pole aga nii ilmselge. On ilmund sadu (pigem vist isegi tuhandeid kui mitte rohkem) raamatuid, kirjutatud palju artikleid, tehtud uurimistöid, et milline on see õige juhtimisstiil. Konsensus puudub. Mis stiilid aga valikus on? Internetis ringi otsides leidsin mitmeid erinevaid jaotusi stiilidele. Küll eristatakse seitset erinevat, aga ka kuut, kaheksat, kümmet, kahteteist. Siin kasutan seda varianti kuue erineva juhirolliga (nagu ka nimetatud ITSPEA nädalatekstis ). Need kuus on: juht (leader) teavitaja / suhtleja (communicator) treener / juhendaja (coach) mentor / õpetaja (mentor) arengumootor (change agent) ülemus (power broker) Millist stiili keegi neist kasutab, sõltub inimese iseloomust, vajadusest, kogemusest, juhitava objekti olemusest ja paljust muust. Kuidas Johannes Mossov Auve Techi juhib? Johannest võib pidada just arengumootoriks. Nagu arengumootorile kohane, on ka tema eesmärg...

  Enne kui saab rääkida profiks saamisest, tuleks välja selgitada, kes üldse on professionaal. Mida peaks harrastaja õppima, et ta pääseks profiliigasse? Kust jookseb see piir, mis eristab "käsitöölist" professionaalist? Selleks, et saada ülevaade professionaali omadustest, tuleks uurida, kuidas erinevates valdkondades seda eristust tehakse. Millised on nõudmised professionaalile kokkamise maailmas? Internetis leidub igasuguseid tööpakkumisi, kus otsitakse "professionaalset kokka", või kus keegi asjatundja* kokk on jaganud retsepti ning andnud teistele soovitusi, kuidas olla rohkem nagu tema.  Näiteks otsis UNICJOB 2009. aastal Norra kõrgtasemelisse hotelli ' professionaalset kokka '. Mõned märksõnad, mis ootuste alla lisati, olid nt: iseseisvus kiirus ja täpsus efektiivsus teenindus- ja suhtlemisvalmidus meeskonnatööoskus Top Chef Uniforms (Austraalia kokavormide disainikoda) eristab ühes oma artiklis  spetsialisti tavalisest kokast selliste nõudmistega. Pr...

  Kui oma loomingule taotleda kõige tavalisem vorm copyright i, tähendab, et looming on (peaks olema) kaitstud omavolilise kopeerimise, muutmise ja levitamise eest ning õigused loomingule kuuluvad autorile. Kui aga on soov lasta teistel oma loomingut tasuta muuta, saab kasutada mõnda vabamat litsentsi. Siis tekib aga probleem, et keegi muudab lähtekoodi ning hakkab seda uut varianti hoopiski müüma.  Selle jaoks loodi copyleft . See tähendab, et igasugused tuletised originaalist on sama litsentsi all. Kui lähtekoodi võib tasuta muuda ja levitada, võib seda teha ka iga tuletisega sellest. Vabamad litsentsid Vabad litsentsid on mõeldud selleks, et autoril oleks rohkem valikut oma loomingu kasutusõiguste üle. Kui tahab, ei lase sellega midagi teha, kui tahab, paiskab selle avalikuks omandiks. FSF (Free Software Foundation) eristab ( copyleft i mõju põhjal) nelja tüüpi vaba litsentsi: väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva copyleft iga. Need on kasutusel tarkvara litsentsidena. CC (...

  Falkvinge ja Engström kirjutavad raamatus " The Case for Copyright Reform " oma ideedest, kuidas muuta autoriõiguse seadust inimlikumaks. Nimelt leiavad nad, et suund, kuhu autoriõiguse seadus aastal 2012 liigub, on vastuolus üldiste inimõigustega. Raamatusse on härrad kirja pannud visiooni suunast, kuhu seadus hoopis liikuda võiks. Mitte nii eksperthinnang soovitud muutustele Suures pildis olen päri Falkvinge ja Engströmi ideedega. Nõustun, et autoriõiguse seadus pole ajaga päris sammu pidanud ning seda tuleks nügida suunda, mis oleks ajakohasem. Kuid kui minna seadustega liiga leebeks, kannatavad just artistid. Moral Rights Unchanged (Moraalsed õigused ei muutu) - Mõte on, et sisu autorit tunnistatakse ikkagi autorina. Ütleks, et ilmselge, et autorilt ei võeta autori silti küljest. Free Non-Commercial Sharing (Tasuta mitteäriline jagamine) - Peamine idee, on et loomingut võiks kasutada ja jagada tasuta mitteärilistel eesmärkidel. Olen küll sellega nõus, kuid sellega kaas...

  Virginia Shea netikett  oli minu jaoks uus teadmine. Enne polnud küll kuulnud "kindlast" interneti etiketist, kuid sellest olenemata on mu internetitoimingud seda enamasti järginud. Ning samuti olen oma veebikasutusel näinud teisi, kes seda järgivad või rikuvad.  Enim on meelde jäänud seitsmenda reegli "Help keep flame wars under control" järgmine. Selle reegli järgi toimimine on enamustes meeskondlikes MMOdes eduvõtmeks. Seda on see ka League of Legends is.  Tihti tuleb ette, et keegi tiimis hakkab maha tegema kellegi teise eksimusi (mis on omakorda vastuolus 10. reegliga). Kui maha tegemine piirdub konstruktiivse kriitikaga või enam-vähem sõbraliku tögamisega, ei tee ma sellest välja. Aga vähemalt pooltel juhtudest kaotab nende "vestlus" humoorika aspekti ning lahti läheb sõimusõda. Selle sõjatüübiga kehtib ka väga hästi  Neville Chamberlaini ütlus   Sõjas pole vahet kumb pool end võitjaks peab, võitjaid pole, kõik kaotavad (tõlge eesti k. siinkirjuta...

  2020. aastaks loodud  Eesti infoühiskonna arengukavas  on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013. aastal paika pannud eesmärgid, mida üritatakse täide viia lõpuaastaks. Arengukavaga käivad kaasas ka rakendusplaanid, mis sisuliselt on suure probleemi väiksemateks tegemine. Rakendusplaanis on mõne aasta peale ära jagatud mingid eesmärgid arengukavast, mis tahetakse sooritada just selles ajavahemikus. Kuvatõmmis 2014-2015. aasta arengukava rakendusplaanist. Näha on esimest alaeesmärki ja esimest meedet selle saavutamiseks. Millise eesmärgi kirjutaja oli kahe jalaga maa peal? " IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. " Statistikaameti andmebaasis (Majandus -> Väliskaubandus -> Teenuste väliskaubandus -> VKT10) oli 2020. aasta seisuga Eesti kogu teenuste eksport 5 712,9 mln eurot ning info ja side teenuste oma  1 316 mln eurot, mis teeb osakaaluks 23% . Samal aastal oli kogu kauba (sama link, aga Majandus -> Väliskaubandus ->...

  Uus meedia  on universaalne termin, mis hõlmab endasse kõike interneti ja tehnoloogia, pildi ja heli koosmõjuga seostuvat. See on kontrastiks vanale meediale, mille alla loetakse kõik kommunikatsiooni vormid, mis tulid enne digitaaltehnoloogiat. Uueks meediaks loetakse näiteks veebilehti, blogisid, emaili, sotsiaalmeediat, virtuaalreaalsust jpm. Uue meedia tulekuga tekkis alternatiive klassikalisele ning meedia tarbimine muutus interaktiivseks. Enam polnud meedia ainult ühesuunaline voog tarbija suunas, vaid tarbijast sai ka panustaja. Uute võimaluste tekkega traditsiooniline meedia kannatas, kuid mitte ainult. Traditsiooniline meedia ei suuda uue vormiga sammu pidada Vana meedia puhul oli igal meediumil enam-vähem kindel roll. Ajalehed on uudiste jaoks, ajakirjades on kindla niši jaoks teabe- ja meelelahutustekstid, raadiost mängib muusika, uudised ja jutusaated.  Uue meediaga on rollid hägustunud. Jutusaateid kuuleb igalt poolt internetist, uudised liiguvad ka pea iga...