Joosep Mart Männik ITSPEA

  Pettused said algust ammu enne internetiajastut. Petuskeeme kasutati juba Vana-Egiptuses  enne veel kui raha üldse kasutusele võeti. Maksukorjajad küsisid maksumaksjatelt rohkem teravilja vms, kui ette nähtud oli ja "kasum" pandi oma taskusse. Interneti tulekuga muutus pettuste läbi viimine lihtsamaks. Esiteks kuna tekkis palju uusi andmeid, mida inimestelt kätte saada. Teiseks polnud inimesed ohtude ja nende tõsisusega veel kursis. Seega ei osatud aimata, et virtuaalmaailmas toimuv võib kahju tuua pärismaailmas. Erinevaid petuskeeme on lugematus hulgas, kuid peamine idee on kõigil sama. Võita ohvri usaldus, et saada talt midagi kätte. Olgu selleks 'midagi'ks siis raha, pangakaardi numbrid, isikuandmed, ema neiupõlvenimi või midagi muud säärast. Usaldus  üritatakse võita näiteks usutava emaili või veebilehe kaudu, šarmika telefonivestlusega, pisidetailide teadmisega.  Mõned viisid pettusteks: Õngitsusmeilid  - saadetakse ohvrile email mingi nime alt, mida ta l...

  Sip'n'puff on hõlbsustusseade, mis aitab liikumispuudega inimesel kontrollida seadet, mille jaoks muidu läheks vaja (täielikku) kontrolli oma käte või jalgade üle. Töö põhimõte Seadeldis koosneb huulikust, voolikust ja rõhusensorist. Huulik on vooliku kaudu ühendatud rõhusensoriga. Sensor on ühendatud arvutisse. See arvuti võib olla nt klassikaline lauaarvuti või elektriratastooli mikroarvuti. Signaal, mille sensor arvutisse saadab, oleneb kasutaja poolt tekitatud rõhu muutusest. Sip'n'puffi sensor tunneb ära tugeva ja nõrga puhumise ja imemise. Tugeva ja nõrga väärtused on kalibreeritavad, seega kasutaja saab ise ära määrata, kui kõvasti ta huulikusse puhuma peab. Neid rõhumuutuseid on võimalik tegema panna erinevaid operatsioone olenevalt kasutaja vajadustest. Võimalikud kasutusalad Põhimõtteliselt puudub piir sip'n'puffi erinevatel võimalustel, kuna seade saadab arvutile signaale ja see on arvuti ülesanne otsustada, mida mingi kindel signaal tähendab/tegem...

  Veebidisain on jõudnud päris kaugele võrreldes algusajaga. Esimesed veebilehed olid lihtsalt tekst valgel (või mingit muud heledat neutraalset värvi) taustal. Veebilehed tänapäeval sisaldavad kõiksugu liikuvaid pilte ja tekste, JavaScriptiga tehtud pluginaid, sisu vormindust jm. Piiriks on ainult kujutlusvõime. Kui lasta veebilehte tehes sisemisel kunstnikul vabalt tegutseda, võib tulemuseks olla leht, mis näeb küll hea välja, aga kasutaja ei leia sealt midagi üles. Või siis vastupidi, et kõik vajalik on veebilehel olemas, aga ebaõnnestunud disain segab vajaliku leidmist. Samuti on ka veebilehti, kus pole arvestatud erinevate platvormidega. Ehk arvutis brauserist sirvides on kõik hästi, aga telefonilt vaadates pole leht kasutatav. Digilugu.ee Üks näide veebilehest, mille kasutatavus annab soovida, on Eesti patsiendiportaal lehel digilugu.ee .  õpitavus - esimeset korda lehele minnes tundub nagu oleks kõik saadaval. Tegelikult tuleb mõningate funktsioonide leidmiseks seal rin...

  Spotify  on peamiselt muusika, viimasel ajal ka taskuhäälingute voogedastus platvorm. Spotify omas 2020. aasta 1. kvartali seisuga 30% turuosa , edastades Apple Musicut viie protsendiga ning teisi konkurente veelgi enam. Selle aasta kolmanda kvartiali seisuga oli Spotifyl 381 miljonit aktiivset kuulajat kuus, mis on 19% kasv võrreldes eelmise kvartaliga. Võib eeldada, et nende arendus- ja ärimudelid töötavad, kui ollakse turuliider ning kuulajate arv kasvab. The Spotify model (Spotify arendusmudel) The Spotify model ehk eesti keeles Spotify mudel on nende välja töötatud ja kasutuses olev arendusmudel. See on inimeste juhitud lähenemine laiendatavale agiilsele mudelile, mis seab esikohale kultuuri ja inimestevõrgu tähtsuse.  Kasutusel ei ole mingit kindlat arendusmeetodit, vaid kõik toimub vastavalt ülesande olemusele ja tiimi oskustele. Iga salk (squad) on autonoomne üksus, mis koosneb 6-12 inimesest ja kasutab oma valitud arendusmeetodit. Salgad moodustavad hõimud (t...

  Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO) on Eric S. Raymondi kirjutatud dokument, mis seletab lahti kuidas on võimalik häkkeriks saada. Autor on seal välja toonud kriteeriume, millele peaks vastama, et saaks end häkkeriks kutsuda. Samuti on seal juhised neile, kes veel ei ole häkkerid. Neid samu juhiseid saavad rakendada ka häkkerid, et enda mõtet, vaimu ja füüsist teravana hoida. Autorist Eric S. Raymond on Ameerika päritolu tarkvaraarendaja. Ta on lisaks antud dokumendile kirjutanud ka essee (millest hiljem valmis ka raamat) " The Cathedral and the Bazaar ". Raymond haldab ka "häkkerite sõnaraamatut" Jargon File . Ta on ka aktiivne avatud lähtekoodiga tarkvara üle vaba tarkvara pooldaja. Põhiideed Raymond seab kolm kindlat kriteeriumi, mis peavad olema täidetud, et võiks end häkkeriks kutsuda. Ei piisa mingist kahe kombinatsioonist, vaid kõik kolm on olulised. Kas sa programmeerid vabalt? Kas sa samastud häkkerikultuuri sihtide ja väärtustega? Kas mõni hästi tuntud...

  Inimesi, projekte, firmasid, meeskondi tuleb juhtida, see on kindel. Kuidas seda aga teha, pole aga nii ilmselge. On ilmund sadu (pigem vist isegi tuhandeid kui mitte rohkem) raamatuid, kirjutatud palju artikleid, tehtud uurimistöid, et milline on see õige juhtimisstiil. Konsensus puudub. Mis stiilid aga valikus on? Internetis ringi otsides leidsin mitmeid erinevaid jaotusi stiilidele. Küll eristatakse seitset erinevat, aga ka kuut, kaheksat, kümmet, kahteteist. Siin kasutan seda varianti kuue erineva juhirolliga (nagu ka nimetatud ITSPEA nädalatekstis ). Need kuus on: juht (leader) teavitaja / suhtleja (communicator) treener / juhendaja (coach) mentor / õpetaja (mentor) arengumootor (change agent) ülemus (power broker) Millist stiili keegi neist kasutab, sõltub inimese iseloomust, vajadusest, kogemusest, juhitava objekti olemusest ja paljust muust. Kuidas Johannes Mossov Auve Techi juhib? Johannest võib pidada just arengumootoriks. Nagu arengumootorile kohane, on ka tema eesmärg...

  Enne kui saab rääkida profiks saamisest, tuleks välja selgitada, kes üldse on professionaal. Mida peaks harrastaja õppima, et ta pääseks profiliigasse? Kust jookseb see piir, mis eristab "käsitöölist" professionaalist? Selleks, et saada ülevaade professionaali omadustest, tuleks uurida, kuidas erinevates valdkondades seda eristust tehakse. Millised on nõudmised professionaalile kokkamise maailmas? Internetis leidub igasuguseid tööpakkumisi, kus otsitakse "professionaalset kokka", või kus keegi asjatundja* kokk on jaganud retsepti ning andnud teistele soovitusi, kuidas olla rohkem nagu tema.  Näiteks otsis UNICJOB 2009. aastal Norra kõrgtasemelisse hotelli ' professionaalset kokka '. Mõned märksõnad, mis ootuste alla lisati, olid nt: iseseisvus kiirus ja täpsus efektiivsus teenindus- ja suhtlemisvalmidus meeskonnatööoskus Top Chef Uniforms (Austraalia kokavormide disainikoda) eristab ühes oma artiklis  spetsialisti tavalisest kokast selliste nõudmistega. Pr...

  Kui oma loomingule taotleda kõige tavalisem vorm copyright i, tähendab, et looming on (peaks olema) kaitstud omavolilise kopeerimise, muutmise ja levitamise eest ning õigused loomingule kuuluvad autorile. Kui aga on soov lasta teistel oma loomingut tasuta muuta, saab kasutada mõnda vabamat litsentsi. Siis tekib aga probleem, et keegi muudab lähtekoodi ning hakkab seda uut varianti hoopiski müüma.  Selle jaoks loodi copyleft . See tähendab, et igasugused tuletised originaalist on sama litsentsi all. Kui lähtekoodi võib tasuta muuda ja levitada, võib seda teha ka iga tuletisega sellest. Vabamad litsentsid Vabad litsentsid on mõeldud selleks, et autoril oleks rohkem valikut oma loomingu kasutusõiguste üle. Kui tahab, ei lase sellega midagi teha, kui tahab, paiskab selle avalikuks omandiks. FSF (Free Software Foundation) eristab ( copyleft i mõju põhjal) nelja tüüpi vaba litsentsi: väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva copyleft iga. Need on kasutusel tarkvara litsentsidena. CC (...

  Falkvinge ja Engström kirjutavad raamatus " The Case for Copyright Reform " oma ideedest, kuidas muuta autoriõiguse seadust inimlikumaks. Nimelt leiavad nad, et suund, kuhu autoriõiguse seadus aastal 2012 liigub, on vastuolus üldiste inimõigustega. Raamatusse on härrad kirja pannud visiooni suunast, kuhu seadus hoopis liikuda võiks. Mitte nii eksperthinnang soovitud muutustele Suures pildis olen päri Falkvinge ja Engströmi ideedega. Nõustun, et autoriõiguse seadus pole ajaga päris sammu pidanud ning seda tuleks nügida suunda, mis oleks ajakohasem. Kuid kui minna seadustega liiga leebeks, kannatavad just artistid. Moral Rights Unchanged (Moraalsed õigused ei muutu) - Mõte on, et sisu autorit tunnistatakse ikkagi autorina. Ütleks, et ilmselge, et autorilt ei võeta autori silti küljest. Free Non-Commercial Sharing (Tasuta mitteäriline jagamine) - Peamine idee, on et loomingut võiks kasutada ja jagada tasuta mitteärilistel eesmärkidel. Olen küll sellega nõus, kuid sellega kaas...

  Virginia Shea netikett  oli minu jaoks uus teadmine. Enne polnud küll kuulnud "kindlast" interneti etiketist, kuid sellest olenemata on mu internetitoimingud seda enamasti järginud. Ning samuti olen oma veebikasutusel näinud teisi, kes seda järgivad või rikuvad.  Enim on meelde jäänud seitsmenda reegli "Help keep flame wars under control" järgmine. Selle reegli järgi toimimine on enamustes meeskondlikes MMOdes eduvõtmeks. Seda on see ka League of Legends is.  Tihti tuleb ette, et keegi tiimis hakkab maha tegema kellegi teise eksimusi (mis on omakorda vastuolus 10. reegliga). Kui maha tegemine piirdub konstruktiivse kriitikaga või enam-vähem sõbraliku tögamisega, ei tee ma sellest välja. Aga vähemalt pooltel juhtudest kaotab nende "vestlus" humoorika aspekti ning lahti läheb sõimusõda. Selle sõjatüübiga kehtib ka väga hästi  Neville Chamberlaini ütlus   Sõjas pole vahet kumb pool end võitjaks peab, võitjaid pole, kõik kaotavad (tõlge eesti k. siinkirjuta...

  2020. aastaks loodud  Eesti infoühiskonna arengukavas  on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2013. aastal paika pannud eesmärgid, mida üritatakse täide viia lõpuaastaks. Arengukavaga käivad kaasas ka rakendusplaanid, mis sisuliselt on suure probleemi väiksemateks tegemine. Rakendusplaanis on mõne aasta peale ära jagatud mingid eesmärgid arengukavast, mis tahetakse sooritada just selles ajavahemikus. Kuvatõmmis 2014-2015. aasta arengukava rakendusplaanist. Näha on esimest alaeesmärki ja esimest meedet selle saavutamiseks. Millise eesmärgi kirjutaja oli kahe jalaga maa peal? " IKT-tooted ja -teenused annavad 20% koguekspordist. " Statistikaameti andmebaasis (Majandus -> Väliskaubandus -> Teenuste väliskaubandus -> VKT10) oli 2020. aasta seisuga Eesti kogu teenuste eksport 5 712,9 mln eurot ning info ja side teenuste oma  1 316 mln eurot, mis teeb osakaaluks 23% . Samal aastal oli kogu kauba (sama link, aga Majandus -> Väliskaubandus ->...

  Uus meedia  on universaalne termin, mis hõlmab endasse kõike interneti ja tehnoloogia, pildi ja heli koosmõjuga seostuvat. See on kontrastiks vanale meediale, mille alla loetakse kõik kommunikatsiooni vormid, mis tulid enne digitaaltehnoloogiat. Uueks meediaks loetakse näiteks veebilehti, blogisid, emaili, sotsiaalmeediat, virtuaalreaalsust jpm. Uue meedia tulekuga tekkis alternatiive klassikalisele ning meedia tarbimine muutus interaktiivseks. Enam polnud meedia ainult ühesuunaline voog tarbija suunas, vaid tarbijast sai ka panustaja. Uute võimaluste tekkega traditsiooniline meedia kannatas, kuid mitte ainult. Traditsiooniline meedia ei suuda uue vormiga sammu pidada Vana meedia puhul oli igal meediumil enam-vähem kindel roll. Ajalehed on uudiste jaoks, ajakirjades on kindla niši jaoks teabe- ja meelelahutustekstid, raadiost mängib muusika, uudised ja jutusaated.  Uue meediaga on rollid hägustunud. Jutusaateid kuuleb igalt poolt internetist, uudised liiguvad ka pea iga...

  Piipar Tänapäeval ei ole sõna "piipar" enam paljuütlev. Nooremad generatsioonid kas pole piiparist kuulnud või on seda vaid mõnes teleteoses näinud. Mõni üksik äkki on ka leidnud kodust sahtlipõhjast isa vana piipari. Piipar  on väike raadiosageduse püüdja, millel on oma kood- või telefoninumber. Olenevalt piipari tüübist, saab sellele jätta kas numbri, millele peaks tagasi helistama, või hoopsiki lühikese sõnumi.  Kui tegemist on numbrilise piipariga, on sellele võimalik jätta vaid oma numbri, et teine teaks, kellele ta esimesel võimalusel helistama peaks. Selleks tuleb helistada piipari numbrile, oodata ära lühike sõnum või toon, kirjutada oma number ja vajutada "#". Kui aga peaks sõbral olema veidi uhkem seadeldis, nimelt siis alfanumbriline piipar, saab sellele ka jätta lühikese tekstsõnumi. Selleks tuleb saata e-kiri piipari meiliaadressile, mis on [piipari number]@[teenuse pakkuja].com/net. See e-kirja trükitud sõnum ilmub piipariekraanile ning selle omanik ...

Virtuaalabiline Virtuaalabiline on tarkvara, mis kasutab hääletuvastust, et sellele antud korraldusi täita ja küsimustele vastata.  Seda leiab pea kõikidest nutitelefonidest, eraldiseisvatest seadmetest jpm. Virtuaalabilise eelkäiaks oli 1922. aastal loodud mänguasi  Radio Rex , mis oma nime kuuldes hüppas oma majast välja. Süsteem töötas elektromagnetiga, mis õige sagedusega akustilise energia peale aktiveerus. Sellele järgnes 1952. aastal Bell Labsi poolt loodud  Audrey . See seade, mis koosnes kahemeetrisest relee riiulist ja juhtmehunnikutest, suutis tuvastada numbreid nullist üheksani. Kuigi Audrey'l polnud suurt otstarvet, oli see tõestuseks, et häältuvastust on võimalik praktiliselt teostada. Esimene nutitelefoni virtuaalabiline oli Siri.  Siri on Apple Inc'i poolt loodud virtuaalabiline, mis avalikustati 2011. aastal iPhone 4S-iga. Sellele järgnesid 2014. aastal Amazoni leiutis Alexa, Microsofti Cortana (2014) ning ka Google'i Google Assistant (2016). Virtua...